Tuvide pilk käib massiga kaasas

Kui inimene suunab tiheda liiklusega tänaval oma pilgu ootamatult taevasse, siis on sage, et nii mõnigi mööduv jalakäija peatub ja jälgib nende pilku, et näha, mis toimub. Kas sama võiks kehtida ka teiste loomade, näiteks tuvide kohta? Nüüd on teadlased pilgujälgimist tuvidel lähemalt uurinud ja leidnud, et tuvid tõepoolest jälgivad teiste tuvide pilku, kusjuures mida rohkem tuvisid liikuvat objekti üksisilmi vaatavad, seda tõenäolisemalt suunavad ka teised tuvid grupist oma pilgu liikuvale objektile, avaldatud ajakirjas iScience. Tegemist on esimese uuringuga, mis näitab grupi mõju pilgujälgimisele loomade hulgas.

Inimesed jälgivad silmadega, kuhu teine inimene vaatab. Tegemist on käitumisega, mida nimetatakse pilgujälgimiseks ( gaze following). Ameerika sotsiaalbioloog Stanley Milgram on inimestega läbiviidud sotsiaal eksperimendi põhjal järeldanud, et teise inimese pilgu jälgimiseks on vaja, et oleks miinimum arv inimesi, kes vaataksid ühes suunas, mida Milgram kutsus seda nn kvoorumi efektiks ( quorum effect).

Pilgujälgimist on uuritud paljudel loomadel, alates lindudest kuni primaatide ja isegi kaladeni välja. Lindude hulgas on pilgujälgimist näidatud näiteks varestel, kuldnokkadel, emudel ja hanedel, kuid enamus juhtudel on seda uuritud paaride vahel (üks lind vaatab ja teine jälgib pilku), mitte grupisiseselt. Käesolevaga uuris Konstanz ülikool koostöös Max Planck Instituudiga, kas tuvid ( Columba livia) jälgivad teiste tuvide pilku ja millist rolli mängib grupp pilgujälgimises.

Kuna tuvid moodustavad suhteliselt suuri parvi, kus linnud on tavaliselt ümbritsetud liigikaaslaste poolt (seda nii vangistuses kui ka looduses), siis on tuvid grupi pilgujälgmise uurimiseks sobiv mudelliik. Muuhulgas võibolla pilgujälgimine kasulik suurtele parvedele toiduotsimise ja valvsuse seisukohalt.

Teadlaste poolt püstitatud eksperiment kinnitas, et tuvid jälgisid teiste tuvide pilku. Võrreldes varasemate uuringute, kus on leitud pilgujälgimist teiste linnuliikide hulgas, oli efekt tuvidega siiski väiksem.

Selgus, et grupil on oluline roll pilgujälgimisel. Nimelt kui ainult üks tuvi vaatas liikuvat objekti, siis teised jälgisid tema pilku harvemini, ent kohe kui liikuvat objekti vaatasid mitu tuvi, siis jälgisid enamik tuvidest grupis nende pilku.

Erinevalt Stanley Milgramist, ei leitud tuvide puhul kvoorumi efekti pilgujälgimises. Kuigi tuvide arv mõjutas seda, kui paljud teised grupist nende pilku jälgisid, siis ei olnud vajalik, et liikuvat objekti vaataks teatud minimaalne arv tuvisid, et efekt tekiks. Selle asemel leiti lineaarne seos: mida rohkem tuvisid vaatas samas suunas, seda suurem oli tõenäosus, et ka teised tuvid pöörasid oma pilgu samasse suunda.

Tuvidel läbiviidud eksperimendis uuriti pilgujälgimist kahes grupis, kus osa tuvidest nägid liikuvat objekti (demonstreerijad) ja osa ei näinud (vaatlejad). Demonstreerijate grupp oli esindatud erinevas koosseisus, kus korraga võis liikuvat objekti näha kas üks, kolm või viis, või isegi enamus tuvidest. Objekte oli kahesuguseid — üks oli objekt, mida tuvidel tuli jälgida ja teine objekt oli mõeldud tähelepanu hajutamiseks.

Pilgujälgimise uurimiseks kasutati kõrgtehnoloogilist kaamerasüsteemi, mis salvestas reaalajas tuvide pealiigutusi erinevate nurkade alt, võimaldades tuvidel vabalt ringi liikuda ja teadlastel seejuures rekonstrueerida, millal ja kuhu vaadati ja kuidas reageeriti teiste pilkudele. Analüüsiti, kas vaatlejad vaatasid objekti otse, kui tihti objekti vaadati ja kas õiget objekti vaadati esimesena.

Pilgu suunamine ei näita tuvide kognitiivset võimekust

Tuvide käitumine ei näidanud suuremat kognitiivset võimekust. Näiteks ei nähtud, et tuvid muudaksid enda asukohta, et saada objektist paremat ülevaadet. Teadlaste arvates peegeldab liigikaaslaste pilgujälgimine lihtsalt linnu refleksi kui et midagi enamat.

Käesolevaga näitavad teadlased, et grupp mõjutab pilgujälgimist loomade hulgas. Olgugi et ühe looma pilk midagi tähendada, siis kollektiivne jõllitamine äratab loomades tähelepanu ja seda mitte ainult inimeste, vaid ka tuvide puhul.

Allikas iScience, 10.1016/j.isci.2025.112857

Originally published at http://mindofbubo-cbfmu.wordpress.com on March 18, 2026.