Lahendatud: emaskägude värvierinevus on seotud W-kromosoomiga

Esimest korda on bioloogid välja selgitanud, miks osa hariliku käo emased on punakaspruunid, samas kui teised on hallid. Analüüsides emaskäo genoomi leidsid teadlased, sulestiku värvi erinevused on seotud geneetiliste variantidega linnu W-kromosoomis, mida kannavad ainult emaslinnud. Uuringust selgus veel, et tunnus on tekkinud tõenäoliselt miljoneid aastaid tagasi ja on säilinud eri liikide vahel, sh taigakägudel. Tulemused avaldati ajakirjas Science Advances.

Loomariigis on tavaline, et emased ja isased erinevad välimuse poolest. Seda nähtust nimetatakse sooliseks dimorfismiks. Harvemini esineb polümorfismi, kus ühel sugupoolel on sama tunnuse mitu erinevat vormi ehk morfi. Ilmekaks näiteks on harilik kägu ( Cuculus canorus). Isaskäod on alati hallika sulestikuga (meenutab raudkulli), kuid emaskägudel on kaks värvivormi: hall ja punakaspruun. Seega esineb emaskägudel sulestiku värvuses polümorfism.

Kuni praeguseni ei olnud teada, mis põhjustab emaskägude polümorfismi.

Emaskägude polümorfism on geneetiline

Uuringus analüüsiti 22 emaskäo DNA-d Ungari populatsioonist (14 halli ja 8 punakaspruuni vormi). Genoomi uurides leiti, et emaste sulestiku värvus on seotud geneetiliste erinevustega W-kromosoomis, mis on lindudel emasugupoolele omane sugukromosoom.

Erinevalt imetajatest, kus isassugu määrab Y-kromosoom, määravad lindudel soo Z- ja W-kromosoomid. Emastel lindudel on ZW-kromosoomid, isastel ZZ. Kuna isastel W-kromosoom puudub, selgitab see, miks sulestiku värvuse polümorfism esineb ainult emaskägudel.

Samuti näitas analüüs, et halli ja punakaspruuni vormiga emaskäod ei ole geneetiliselt eraldunud rühmad. Mõlemad vormid esinevad samas populatsioonis ning värvuse erinevus on seotud kindla genoomi piirkonnaga W-kromosoomis.

Polümorfismi evolutsiooniline päritolu

Teadlased võrdlesid hariliku käo DNA-d ka taigakäo ( Cuculus optatus) genoomiga. Selgus, et sarnased geneetilised variandid esinevad ka taigakäol, kellel esineb samuti kaks sulestiku värvivormi.

See viitab sellele, et polümorfism võis tekkida juba enne seda, kui need kaks liiki ühise esivanema juurest lahknesid, ning on säilinud evolutsiooni jooksul väga pika aja vältel.

Kägude puhul on hall vorm tavaliselt sagedasem, samas kui punakaspruun vorm on haruldasem. Teadlaste hinnangul võib mõlema värvivormi püsimist populatsioonis seletada sagedusest sõltuv looduslik valik, mille puhul haruldasem vorm võib teatud tingimustes eelise saada.

Üheks võimalikuks seletuseks on, et peremeeslinnud, kelle pesadesse käod munevad, võivad õppida sagedasemat vormi paremini ära tundma ja parasiitlindu agressiivsemalt rünnata, mistõttu haruldasem vorm võib mõnikord kergemini märkamatuks jääda. Teise seletuse kohaselt võivad isaskäod haruldasema välimusega emaskägusid vähem ahistada, sest nad võivad neid pidada mõne teise liigi esindajaks. Nii sõltub kummagi vormi eelis sellest, kui palju seda populatsioonis esineb.

Uuringu autorid tõdevad, et mitmed teised sugupoolele omased tunnused võivad olla seotud just emaliini kaudu päranduva W-kromosoomiga, mistõttu võivad nad jääda kergemini märkamatuks.

Allikas Science Advances, 10.1126/sciadv.adl5255

Originally published at http://mindofbubo-cbfmu.wordpress.com on March 25, 2026.