Õhus on ohte

Photo by SpaceX on Unsplash

Harjusime imeliselt soojal ja kaunil suvel, et taevas meie kohal püsib pilvitu ja selge. Ent lähenev sügis on toonud endaga teadmise Eestimaa taevas ähvardavatest ohtudest, millele me seni pole mõelda osanud ja mis eriti hull, mille ennetamiseks pole valmis ka meie jõustruktuurid.

Nässuläinud harjutus. Kuu aega tagasi, 7. augustil, tulistas Hispaania hävitaja Otepää lähistel välja lahingraketi AIM-120. Tegemist on äärmiselt ohtliku intsidendiga ning jääb lootus, et sellest tegid oma järelduse nii NATO õhujõud, kui ka Eesti kaitsevägi. Eriti peaks meile sisendama ohutunnet seik, et rakett kadus ning seda pole suudetud tänaseni leida. Järelikult pole tasemel meie radarsüsteemid, mis peaksid võimaldama Eesti õhuruumi jälgida nagu pihu pealt. Veel kuu peale raketi kaotsiminekut pole avalikkusele selgitatud ei raketi väljalaskmise tagamaid, ega põhjusi, miks meie õhuseire ei suutnud relva kukkumispaika tuvastada. Me ei tea sedagi, kas kaotsiläinud rakett kujutab endast samasugust ohtu nagu teise maailmasõja aegne lõhkemata lahingumoon ning kuidas käituda, kui mõni marjuline metsas sellele komistab. Samuti pole avalikkusele selgitatud, mida ette võtta taolise intsidendi kordumisel, kui rakett peaks kellegi koduhoovi maanduma, ega räägitud, milliseid ennetavaid meetmeid taoliste juhtumite ärahoidmiseks on kavas rakendada. Mõistetav, et kõiki kaitseväe saladusi ei saa avalikkusega jagada. Aga mingidki selgitused võisid Eesti inimesteni jõuda. Hispaania ajakirjandus on kinnitanud, et juurdlus tuvastas piloodi eksimuse. Miks peame meie siin Eestis viibima jätkuvas infosulus?

Droonid idapiiri kohal. Samal ajal kui kaitsepolitsei teeb tänuväärset tööd, paljastades meie riigisaladusi müüvaid kurikaelu, ei suuda üks teine jõuametkond takistada vaenulike droonide sebimist idapiiri kohal. On halenaljakas, kui miljoneid mehhaanilistesse piiritõketesse uputav ametkond ei saa hakkama lihtlabaste lendleludega, olgu need siis luuramas või salakaupa toimetamas. Kus on meie vastavad tehnoloogiad, kus tahe muuta piir tõeliselt pidavaks? Kujutan ette, kuidas meie piirivalve saamatus rõõmustab neid, kes Eestisse vaenulikult suhtuvad, igat masti inimsmugeldajatest ja narkoärikatest rääkimata. Väga valus on, kui sinu riigi üle muiatakse, aga paraku annab meie saamatus probleemiga toime tulla selleks põhjuse. Ja taas tahaksin küsida, kes kannab Eesti mainele tekitatud kahju? Läbi siseministeeriumi asekantsleri Raivo Küüti suu antud lubadus, et meie riigipiiri hakkab tulevikus kaitsma tänapäeva tipptehnoloogia, ei kõla veenvana. Võib ju kiidelda, et vaat kui piiri ükskord valmis ehitame, siis ei pääse sealt üle isegi sääsk, ent käesoleva hetke nukker seis näitab vaenlasele rohelist tuld. Kuni tipptehnoloogia puudub, võiks kasutada ka lihtsamaid vahendeid ja droonid ülevõtmise teel või parema puudumisel relva kasutades alla tuua.

Raudkamakaga pähe. Ent mitte üksnes räpakalt väljalastud raketid ei ohusta meid Eesti taevast. Augusti viimasel nädalal avastas Kääriku rahvas ühel hommikul, et nende kaunis küla on külvatud üle kummalise kujuga metallitükkidest. Kääriku elanike pöördumise peale teemat käsitlenud „Pealtnägija“ tuvastas portaali The Aviation Herald abil, et tegemist oli suurel kõrgusel marsruudil London — Šanghai lennanud British Airwaysi lennukilt BA-161 pärit rusudega. Nimelt toimus lennumasinal Eesti õhuruumis viibides parema parda mootoris plahvatus, mille tulemusel puistati rususid paari ruutkilomeetri suurusele alale. Lennuk jäi õnneks õhku ja suutis teha hädamaandumise Helsingis. Oli suur õnn, et intsident juhtus ajal, mil inimesed magasid. Ei taha mõeldagi, kui metalli oleks sadanud keskpäeval. Ent suurimat ohutunnet ei sisenda mitte see, et taevast rauda langes, vaid sündmuspaigale saabunud õhuväe ja päästeameti esindajate käitumine. Ametnikud viisid kaasa kõik elanike poolt selleks hetkeks kokku korjatud metallitükid ning hoiatasid kohalikke, et need juhtunust meediale ei iitsataks. Taolise salastamisega paistavad silma Põhja-Korea ametimehed. Kas tõesti sarnanevad mõnede meie ametkondade seisukohad selle probleemse diktatuuririigi käitumismallidega? Kääriku intsidendi kohta pole pädevad ametkonnad seni selgitusi jaganud. Antud pole ka juhiseid, kuidas taolisel puhul käituda ning ennast ja oma lähedasi kaitsta. Arvestades õhuliikluse intensiivsust meie taevas, pole analoogiliste kriiside kordumine võimatu ja kui me pole neiks valmis, saame süüdistada vaid iseennast. Nii raketi kaotamise, vaenulike droonide lendude kui ka taevast sadanud metalli puhul on kõige tõsisemaks ohuks ametkondade suletus ja salatsemine. Rääkige inimestega ja teid hinnatakse, isetsege ja vassige ning riiki hakatakse umbusaldama. Aga see on viimane, mida soovida!

Vsevolod Jürgenson Mustamäe Linnaosakogu liige