Beti sünd — tavalise eestlanna ilmatu suur unistus

Beti puhkusereisil Phu Quoc’i rannas Vietnamis enne tagasisõitu kodumaale (erakogu)

Kuskil 1992. aasta kevadel kohtusid Toomas ja Mari. Laulva revolutsiooni isamaalised laulud olid seljataha jäänud, raadios mängis hoopis Onu Bella. Küllap oli see just Kohila jaanitulel “Seksika poisi” ajal, mil Mari pilk esmakordselt jäi Toomal pidama. Pärast seda huuldehammustamist oligi kõik justkui otsustatud.

Koos mindi vastu “võitjate põlvkonna” kümnendile. Võita jõuti küll vähe, sest noorte ellu maandusin ootamatult mina — Elisabet. See oli alles kahetuhandetate algul, kui Toomas suutis kokku ajada oma esimesed miljon krooni*, hakates seda ühtlasi Äripäeva valvsa pilgu all investeerima aktsiaturgudel. Mari jõudis sarnase otsuseni veel hiljem, pärast teist purunenud abielu ja soovi enda rahaasju ise kontrollida. Tema stardikapital jäi küll Tooma omast tagasihoidlikumaks. Rahaturgudele paigutas ta päranduseks saadud seitse tuhat eurot ning appi tõttas talle nõuga Postimehe toimetus.

Vabahingena üles kasvanud investorite Toomase ja Mari ühise tütrena veetsin viimased paar aastat Austraalias töötades ja Aasias reisides. Nüüd viimaks — keset globaalset katku — naasin kodumaale. Olles rännakutelt säästnud 5 000 eurot, otsustasin oma vanemate eeskujul hakata seda samuti paigutama tuleviku jaoks kõrvale.

Kuhu investeerida 2020. aasta sügisel keset üleilmset pandeemiat viis tuhat eurot? “Inimesed ostavad praegu väärismetalle ja targemad nende tootjaid,” nentis mu isa elutargalt. Ema pakkus omakorda välja ridamisi USA tehnoloogiaettevõtteid. Sõbranna peol kohatud vana koolikaaslane Natalia vandus, et kinnisvarast paremat tootlust pole võimalik leida. Bussijaamas tuikudes ligi astunud Jaagu sõnul tasub raha välja laenata ja hiljem intressiga tagasi peksta. Minu mõtted triivisid neist traditsioonilistest soovitustest kiiresti eemale.

Iseseisvust ja privaatsust väärtustava noore maailmakodanikuna kavatsen oma vaba raha paigutada hoopis krüptovaradesse. “Ah, kas sa oled ära keeranud!?” laususid isa ja ema selle peale justkui ühest suust. Ent mul on saladus.. Krüptomaastiku käänulistel teedel pole ma üksi, vaid saan sarnaselt vanematele abi nähtamatult anonüümselt kolleegiumilt. Sellest väljakutsest — kus mängus viis tuhat eurot päris raha — räägibki käesolev ajaraamat.

• enne 2011 kasutusel olnud eestlaste iidne valuuta; miljon krooni võrdub ca 64 000 euroga