Järvamaalt Vivitasse: Kuidas sünnivad ideedest esmased prototüübid ja innustame tulevikutegijaid.

Mis juhtub, kui tuua kokku särasilmsed Järvamaa noored 15 erinevast koolist, anda neile kätte toimivad tööriistad, lennukad mentorid ja vabad käed lahendada maailma (või vähemalt oma igapäevaelu) suurimaid muresid?

Tulemuseks on loominguline ja hoogne viiekuuline arenguprogramm, mille jooksul toimus noortes endis tohutu ja imetlusväärne muutus. Programmi alguses labori uksest sisse astunud tagasihoidlikest koolinoortest sirgusid maikuu lõpuks enesekindlad probleemilahendajad ja ägedad esinejad. Igaüks neist ületas programmi vältel iseennast, kasvatades disainiprotsessi käigus julgust oma ideid avalikult kaitsta, argumenteerida ja suure auditooriumi ees veenvalt esitleda. See silmaga nähtav arenguhüpe sai võimsa punkti maikuus toimunud Demopäeval.

Jaanuarist maini 2026 toimus Vivita Lahenduste Laboratooriumis praktiline ettevõtlus- ja prototüüpimisprogramm „Ideest prototüübini“. See ei olnud tavaline koolitus, kus kuulatakse loenguid ja joonistatakse poster. See oli noorte esimene päris kokkupuude disainmõtlemise, käed-külge ehitamise ja iduettevõtluse maailmaga.

Ideest prototüübini programmi algus Vivita Lahenduste Laboratooriumis.

Miks me Vivitas seda teeme? (Ehk miks päris muutus ei alga õpikutest)

Vivita missiooniks on inspireerida noori olema loojad, mitte lihtsalt tarbijad. Me usume, et loovus, ettevõtlikkus ja tehniline taip ei ole kaasasündinud anded, vaid lihased, mida saab ja tuleb treenida.

Miks on sellised programmid kriitiliselt vajalikud?

Maailm vajab probleemilahendajaid, mitte passiivseid kuulajaid: Tänapäeva noored seisavad silmitsi kiiresti muutuva keskkonnaga. Traditsiooniline haridus annab teadmised, kuid Vivita programm annab julguse ja oskuse nende teadmistega midagi reaalselt peale hakata.

Võrdsed võimalused regioonist sõltumata: Meie jaoks on oluline, et pealinna disainilabori võimalused, tipptasemel mentorid ja tööriistad oleksid kättesaadavad ka noortele väljaspool Tallinna — antud juhul Järvamaale.

Ebaõnnestumise normaliseerimine: Koolis kardetakse sageli vigu teha, sest sellele järgneb halb hinne. Vivitas on eksimine, testimine ja uuesti proovimine innovatsiooni vundament.

Testimine, katsetamine!

Vivita disainiprotsess: Kuus sammu ideest tooteni

Kogu programm oli üles ehitatud Vivita disainiprotsessile — see on professionaalne disainmõtlemise (design thinking) raamistik, mis on kohandatud noortele arusaadavaks ja mänguliseks:

Tunneta⟶Avasta⟶Keskendu⟶Kujutle⟶Ehita⟶Jaga

Esimestel kohtumistel ei hakatud kohe ehitama. Alustati iseenda, oma tugevuste ja ümbritseva märkamisest. Noored õppisid, et parimad äriideed ei kuku taevast, vaid algavad igapäevastest muredest ja reaalsetest vajadustest.

Inspiratsioonisüstid oma ala tippudelt

Et teooria ei jääks kuivaks, tõime noorte ette inspireerivad praktikud, kes näitasid, et kõik suured asjad algavad esimestest kohmetutest katsetustest:

Karolin Kägi (16): Vivitas juba pikalt tegutsenud ja arenenud noor, kes jagas lugu sellest, kuidas 9-aastaselt limakomplektide tegemisest ja põhikooli lõpus kosmoseprügi planeerimisest sai alguse tema tänane projekt — noorte vabatahtlikutöö ja praktikakohtade muret lahendav keskkond. Karolin oli elavaks tõestuseks, et vanus on vaid number.

Pille Laiakask: Kultuurikorraldaja ja produtsent, kes rääkis eluliselt katsetamisest, erinevate valdkondade proovimisest ja oma tõelise kire leidmisest.

Andrus Purde (Outfunnel, Skype, Pipedrive): Tõi sisse karmi, kuid julgustava idumaailma reaalsuse. Tema sõnum oli selge: ettevõtluses on riskimine, ebaõnnestumine ja enda üle naermine täiesti loomulik protsessi osa.

Björn Koop (EKA tootedisaini juht, Kia ja Mitsubishi disainer): Näitas, kuidas lapsepõlve unistustest ja järjekindlast kritseldamisest võib välja kasvada rahvusvaheline autodisaineri karjäär.

Tagasiside oma ala tegijatelt.

Mentor Madness: esitle oma ideed oma ala ekspertidele!

Üks programmi põnevamaid faase oli Mentor Madness ehk mentorminutite päev. Noored pidid kokku panema oma esimesed liftikõned ehk pitch’id ja esitlema lahendusi ekspertidele.

Meil oli suur au, et programmiga liitusid ja noortele jagasid tagasisidet oma valdkonna tippspetsialistid: Siim Raadik(Shroomwell Innovation), Maria Rojko Nisu (MANI Stuudio), Madis Sõnajalg (OIXIO), Mikk Olli (digitootedisainer), Maris Riim (jätkusuutlikkuse juht), Anni Oviir (keskkonnaekspert), Triin Uustalu (tehnoloogiajuht), Olav Vannik(DigiHub), Carlo Francesco Vanzan (Vivita mentor ja toiduvaldkond), Grete Anelle Hall (vaimne tervis) ja Triin Preem (start-up mentor).

Mentorite mitmekesisus tagas selle, et tiimid said tagasisidet iga nurga alt — alates ärimudelitest ja kasutajakogemusest kuni keskkonnamõju ja vaimse tervise aspektideni. Noored õppisid midagi üliolulist: kuidas võtta vastu kriitikat, selekteerida vajalikku ja selle põhjal oma toodet paremaks muuta.

Tagasiside oma ala tegijatelt.

Äppidest parooliga rahakassadeni: Mida noored lõid?

Programmi jooksul valminud ideed ja prototüübid olid äärmiselt mitmekesised ning peegeldasid täpselt seda, mis tänapäeva noorte hingel on: koolistress, nutisõltuvus, üksildus, taskuraha teenimine ja keskkond.

Mitmed tiimid keskendusid nutikatele digilahendustele ja äppidele. Nii sündisid ideed noortele suunatud tööleidmise platvormist, stressi leevendamise ja vaimse tervise toetamise äpist ning eakate omavahelist suhtlust soodustavast rakendusest. Nutisõltuvuse ja ajapuudusega võitlemiseks arendati välja ekraaniaja piiramise süsteem ning mugav ajaplaneerimise äpp „Planify“. Ka keskkonnateemad ei jäänud tähelepanuta — noored lõid prügikäitumist parandava äpi kontseptsiooni.

Lisaks digimaailmale pandi käed külge füüsiliste toodete ja inseneeria vallas. Valmis turvaline parooliga avatav rahakassa, unetuse leevendamiseks mõeldud spetsiaalne unemask koos integreeritud kõrvatroppidega ning nutikas kassi toidulahendus lemmikloomaomanikele. Loovettevõtluse suunal katsetati 3D-prinditud toodete disainimise ja müügiga. Selleks, et igapäevased kohustused ja finantstarkus oleksid lõbusamad, arendasid noored välja ka põnevad lauamängud, millest üks aitab motiveerida oma toa koristamist ja teine õpetab mängulises vormis rahaga ümberkäimist.

Oluline märkus: Programmi eesmärk ei olnud luua kohe riiulivalmis lõpptoodet. Eesmärk oli läbida loovprotsess tervikuna. Õppida looma käed-külge inseneeriaülesannete kaudu, kus piiratud materjalidest tuli kiiresti toimiv lahendus kokku panna.

Demopäev ja pilk tulevikku: Mis saab edasi?

9. mail toimunud suurel Demopäeval ristusid kahe Vivita programmi teed. Järvamaa noored astusid lavale koos Vivita Vista jätkuprogrammi „Prototüübist start-up’ini“ osalejatega.

Vista noored, kes olid sarnase teekonna juba varem läbinud, esitlesid oma edasiarendatud ja küpsemaid tooteid. Järvamaa noortele oli see tohutu inspiratsioonisüst — nad nägid oma silmaga, et täna papist ja kuumast liimist ehitatud prototüüp võib juba järgmisel hooajal olla reaalne start-up, millega Vivita jätkuprogrammides edasi lennata.

Suurim õppetund? Julgus katsetada.

Selle viie kuu jooksul ei õppinud noored ainult 3D-printimist, disainitööriistu või esitlemist. Nad õppisid midagi palju tähtsamat: enesekindlust. Nad said kogemuse, et nende märkamistel ja ideedel on kaal. Et ettevõtlus ja leiutamine ei ole müütiliste “geeniuste” pärusmaa, vaid järjepidev katsetamise, parandamise, koostöö ja jagamise kunst.

Tagasisidena ütlesid õpilased, et neile väga meeldis kogu õppeprogramm, aga eriti probleemide kaardistamine, nendele lahenduste otsimine ja prototüübi välja töötamine. Õpilaste enda hinnangul õppisid nad protsessist kõige rohkem meeskonnatöö oskusi.

“ Haridusuuendaja Barbi Paatsi sõnul oli õppepäevade jooksul märgata, kuidas õpilased muutusid julgemaks, võtsid ise vastutust, arenes nende loovus ja koostööoskused. Vivita meeskonnalt on õppida seda, kuidas õpilasi rohkem usaldada ja tegutsema innustada.” /www.jarva.ee/

Järvamaa noored näitasid, et tulevik on heades kätes. Nüüd jääb üle vaid noori edasi toetada ja näha, millal need prototüübid meie igapäevaelu muutma hakkavad!

Õppeprogramm aitab täita Järvamaa hariduskokkulepet ning seda rahastati regionaaltoetuste meetmest “Maakonna arengustrateegia elluviimise taotlusvoor”.

Fotod ja tekst: Sigrid Kägi, Vivita Lahenduste Laboratoorium