Jalutuskäik hotelli

20190812

Kõndisin vanaemaga mööda metsasihti. Seal oli üks kümmekonna kilomeetri pikkune rada. Teadsin, et minna on vaja otse edasi kuni lõpuni, misjärel keerata paremale, veelkord paremale ja seejärel tagasi umbes keskele. Ma ei teadnud, kui kaugel me juba oleme. Arvasin, et oleme umbes selle koha peal, kuhu pidime pärast paremale keeramisi tagasi liikuma. Võtsin välja nutitelefoni, et vaadata, kus oleme. Mõtlesin, kas vanaema peab vastu nii pikka jalutuskäiku. Küsis: “Kui kaugel oleme?” — “Jah.” Märkasin, et oleme juba kõige kaugemas otsas, kust on ainult veel lõpusirge minna. Ütlesin: “Paar kilomeetrit veel.” Muidu oleksime läinud kohe otse paremale ja siis oleksime pidanud minema läbi raba.

Ma polnud enam vanaemaga, vaid tema asemel oli neiu, kes avastas ühe hoone ning avas selle ukse. Jõudsime trepikotta. Ta kutsus minu ka sisse: “Lähme siit üles.” Nii lihtsalt saigi ühte majja sisse! Tundus, et see on hotell. All oli nagu saun. Vasakul nägin üht kümblusruumi. Otse selle ette oli pandud voodi tekiga, millest oli läbi jalutatud ja seal oli lomp. Mõtlesin, miks inimesed niimoodi teevad. Alul arvasin, et see voodi on miilustamiseks, aga siis märkasin seda lompi. Liikusime kuskilt paremalt läbi, kus oli teine ruum. Jälle mingi pesuruum ja voodid. Kui jõudsime ülespoole, tahtsin vaadata, mis maja see üldse on.

Ma polnud enam neiuga, vaid tema asemel oli kristo tullus. Jõudsime suurde ruumi — söögisaali, kus oli palju inimesi. Seal oli pikk laud, kus istusid vaheldumisi ühtmoodi riides olevad mees ja naine. Neil olid sinised vormid ja blondeeritud pead.

Järgmise laua juures, mis oli veidi madalamal, olid noored inimesed, teistest umbes poole nooremad. Läksime sinna. Kõndisime ümber laua ja kristo võttis nurgas istet ühe hallis riietuses neiu kõrvale. Neiu andis kristole mõista, et ta peab välja uurima. kristo tahtis ikka otse teada, mida neiu tahab ja läks talle hästi lähedale. Ma tahtsin kristo kõrvale istet võtta, misjärel nihkus neiu veel kaugemale ja kristo talle järele. Seejärel neiu lahkus.

Jäime kristoga kahekesi istuma. Ümberringi paistis akendest, nii et teadsin täpselt, kus oleme. Mõtlesin, et olime hotelli lihtsalt tunginud, et kus siis ööbime. Siis tuleb neiu kaissu saada.

Vaatasin keskealiste laua poole. Naised püüdsid meestega lähemalt tuttavaks saada. Paremal pool üks naine üle laua ühe mehega püüdis minuga vestlust alustada.

Mul oli telk kaasas. Saanuksin selle kuskile välja puude vahele panna. Sain aru, et olime Pääskülas, rabast kaugel, kuhu olime mööda tunnelit jõudnud. Paremalt poolt lähenes meie lauale kelner ja ütles, et maja on 25 % täis. Mul oli huulte vahel termopaberist kviitung sinise tekstiga. Samasugune kviitung oli kristol. Võtsin ilase kviitungi oma huulte vahelt ja asetasin lauale. Seda tahtis kelner näha.

Mõtlesin, kas ütlen kristole, et on ju huvitavam välja uurida, mida neiu tahab, kui et ta selle täpselt ette ütleb.