Osa I. Lindude pupillid käituvad oodatust erinevalt

Pupill mitte ainult reguleerib võrkkestale jõudva valguse hulka, vaid peegeldab ka aju seisundit: keskendunud või erutunud olekus pupillid laienevad. Pupillide suuruse muutust on täheldatud veel magavatel imetajatel, kus NREM unes pupillid ahenevad, REM unes aga laienevad. Saksamaa ja Prantsusmaa teadlased uurisid esmakordselt pupillide käitumist lindudel ning nende üllatuseks selgus, et pupillid käituvad oodatust vastupidiselt: NREM unes pupillid laienevad ja REM unes ja erutuse ajal, ahenevad, kirjutab Max Planck Institute for Biological Intelligence. See avastus lindude pupillide käitumise kohta annab meile magavas ajus toimuvast uue vaatenurga.

Pupillil on keskne roll nägemisel: see on avaus, mis asub vikerkesta ehk iirise keskel ja reguleerib, kui palju valgust jõuab võrkkestale. Kui on pimedam, suurenevad pupillid, et lasta silma rohkem valgust. Ereda valgusega pupillid kitsenevad ja silma lastakse vähem valgust, et takistada valgusel meid pimestamast. Siiski reageerivad silmaavad palju enamale kui pelgalt valgusele. Nimelt peegeldavad pupillid ka emotsioone ja ajus toimuvat tahtest sõltumata. Näiteks suurenenud pupillid võivad näidata elevust või keskendumist.

Seni ei ole lindude pupillide suurust süstemaatiliselt uuritud, kuigi papagoipidajate hulgas on pupilli kiire ahenemine tuntud osa nende kehakeelest. Max Plancki Ornitoloogia Instituudi (MPIO) teadlaste rühm uuris koostöös Lyoni Neuroteaduse Uurimiskeskusega (CRNL) Gianina Ungureani (MPIO) juhtimisel pupillide käitumist tuvidel. Üllataval kombel ahenesid isastuvide pupillid kurameerimisel — vastupidiselt imetajatele, kelle pupillid erutuse ajal laienevad.

Varasemalt on hiirtel leitud, et pupilli suurus muutub ka magamisel: sügavas unes (NREM uni) on hiired rahulikud ja pupillid tõmbuvad kokku; aktiivses unes (REM uni) võivad hiirte pupillid aeglaselt laieneda. Seetõttu uurisid teadlased pupillide käitumist lindudel. Tuvide läbikumavad silmalaud ja spetsiaalne kaamerasüsteem võimaldas teadlastel tuvastada lindude pupilli suurust isegi pimedas ja ka siis, kui nende silmad olid suletud. Ka siin käitusid tuvide pupillid vastupidiselt imetajatele: NREM unes pupillid laienesid, kuid REM unes ahenesid pupillid öö jooksul kiiresti üle 1000 korra, mida teadlased nimetavad kiireks silmade liikumiseks ( rapid iris movements).

Tuvide pupillidele omast käitumist täheldati ka käoliikidel, mis viitab, et lindude hulgas on tegemist üldise tunnusega. “Tulemused näitavad meile, et põhilised käitumised nagu pupilli suurus võibolla erinevates loomarühmades täiesti erinev,” selgitab uuringu eestvedaja Niels Rattenborg. “Selle erinevuse tagamaade uurimine võib viia meid selleni, et peame oma üldise arusaama pupillide käitumisest ümber mõtestama.”

Lindude ja imetaja pupilli suurust reguleerivad vikerkestas paiknevad eri tüüpi lihased. Imetajatel on kasutusel silelihased, mis tõmbuvad kokku looma tahtest sõltumata. Lindudel reguleerivad pupilli seevastu vöötlihased, need, mis liigutavad näiteks meie käsi või jalgu. Teadlastel õnnestus kinnitada, et erinevus lihases on võimalik põhjus, miks pupillid käituvad erinevalt: kui kasutati ravimit, mis pärssis retseptoreid, mis aktiveerivad vöötlihasrakke, siis tuvide pupillid ei ahenenud enam magamise ajal.

“Pupillide kokkutõmbumine magavates lindudes täidab tõenäoliselt olulisi funktsioone,” selgitab Gianina Ungurean. “Kokkutõmbumine võib treenida lihaste peenmotoorikat. See võibolla märk ka sellest, et ärkveloleku ajal aktiveeritud ajuosad on REM une ajal taas aktiivsed, võimalik, et just siis, kui mälestused magades uuesti läbi elatakse.” Sellega seoses võiksid pupillide kokkutõmbumised REM une ajal aidata kindlaks teha, millal ja kuidas magav aju mälestusi töötleb.

Asjaolu, et lindude pupilli suurust reguleeritakse vöötlihaste abiga, ja et vöötlihaseid saame tavaliselt ise kontrollida, tõstatab põneva küsimuse: kas linnud saavad ise, vabatahtlikult muuta oma pupilli suurust? Tulevikus seda just uuritaksegi ja muuhulgas ka pupillide rolli lindudevahelises kommunikatsioonis.

Tegemist on tõlgitud tekstiga. Eestikeelse teksti pikkus ja sõnastus võib kohati erineda originaalist. Eluae vastutab tõlgete keelelise kvaliteedi ja sisu üldise korrektsuse eest, kuid ei ole originaalmaterjalide autor. Algallikas on Max Planck Institute for Biological Intelligence (MPI-BI). Originaalmaterjal on avaldatud 19. oktoober 2019 MPI-BI kodulehel ja on kättesaadav aadressil https://www.bi.mpg.de/pupil-behaviour

Originally published at http://mindofbubo-cbfmu.wordpress.com on February 18, 2026.