Riigieelarve protsess 2023–2026 ja hüpliku rahastamise leevendus

Sel aastal teeb Valitsus ettepaneku laiapindse riigikaitse tagamiseks IKT-s eraldada baaseelarvesse 42 mln aasta kohta.

Toolbox Estonia/Kristi Sits

Selles uudises on palju head: enam-vähem stabiilsena püsinud baasi pealt — ca 185–190 miljon eurot aastas riigi IT-le — on tegu seni suurima IKT eelarve tõusuga. Mida enam, esimest korda tõsteti eelarve mitte ajutiselt vaid permanentselt.

Teisalt on raha alati vähem kui soove. Rahastamata jäid paljud taotlused, mille taga olid kas hädavajalikud või suurt lisandväärtust tõotavad projektid. Joonest alla jäi ka ettepanek avaliku sektori arvuti ja töökoha teenuseid keskselt rahastada, mis oleks hinnatõusu ning praeguste taakvaraliste arvutitöökoha teenus (ATK) lahenduste kontekstis toonud paljudele valitsemisaladele olulist leevendust.

RES 2023–2026 IKT rahaliste vahendite ettepanekud on suunatud viite plokki (summad aasta kohta ümardatult):

1. Jätkatakse 2022 aastal valitsuse poolt ühekordselt eraldatud “30 miljoniga”, lähtudes 4-aastastest plaanidest. Summa kärbiti aasta kohta ca 25 mln peale, samas see otsus kasvatab baaseelarvet ja ei ole enam ühekordne otsus. Antud rahastus puudutab kõiki valitsemisalasid ja ka põhiseaduslikke institutsioone keskendudes kriitiliste infosüsteemide ülalhoiule ja ka küberturvalisuse võimekusele.
2. Lisaks loodi täiendav ca 2 mln infoturbe sihtotstarbeline reserv (edaspidi SR), millega toetatakse valitsemisalade täiendavaid infoturbe vajadusi. Täpsem kommunikatsioon SRist rahade välja küsimise kohta tuleb oktoobri kuu jooksul MKMi riikliku küberturvalisuse osakonnast.
3. Riigi IKT Keskuse (edaspidi RIT) toimimiseks ja küberturvalisuseks kõige kriitilisem osa rahastatakse summas ca 4 mln.
4. RIA/RIKS said kokku ca 7 mln uute võimete loomiseks. Eeskätt on siin tegu uute võimetega, mida rahastati esialgu selle aasta (mais vastu võetud) julgeoleku lisaeelarvest ning mis on juba aidanud meid kaitsta Vene küberrünnete vastu või on planeeritud ennetamaks konkreetseid ohustsenaariumeid, mida oleme näinud Ukrainas.
5. IKT vahendite hulka tuli ka arvestada valimiste IKT-d summas ca 3 mln.

Lisaks suunati täiendavaid vahendeid IKT-sse läbi palgatõusude, uue seadusandlusega seotud kulude ning valitsemisala-põhiseid eraldisi, mille osas meil puudub terviklik ülevaade.

Millised on eri osapoolte rollid eelarve ettepanku kujundamisel?

Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning riigikantselei eelarved aga ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, haigekassa, töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Eesti riik toimib 4 aastase riigieelarve strateegia koostamise tsüklis mida koostatakse koostöös Valitsuse ja valitsemisaladega. Volituse raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on riigieelarve protsessis VV määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ alusel rahandusministeeriumile (edaspidi RM) IKT lisataotluste osas eksperthinnangu andjaks (§ 5 l 4). Seetõttu on MKM välja töötanud eraldi protsessi, et RMile ning omakorda ka Valitsusele IKT vaates sisuline ettepanek teha. Koostöös valitsemisaladega vaatame kahe kuu jooksul (2022 aastal aprill ja mai) üle IKT lisataotluste soovid ning räägime läbi IKT strateegia tasandi kui ka juba detailsema lisataotluste projektide soovid valitsemisalade, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning põhiseaduslike institutsioonidega.

Kuidas sel aastal läks?

Sisulise arutelu tulemusena pani MKM kokku RMile ja Valitsusele ettepaneku IKT rahastamiseks, mis on aasta aastalt sadade miljonite ulatuses kasvanud. Kui 2021-l aastal riigieelarve strateegia (edaspidi RES) koostamis käigus oli MKMi ettepanek aastatel 2022–2025 rahastada riigiülest IKT kokku 300 mln ulatuses, siis 2022 oli RESi protsessis MKMi ettepanek rahastada 2023–2026 kokku üle 500 mln euro ulatuses. Kasvu on tinginud muutunud julgeoleku olukord maailmas, erinevate kriiside mõju ja ka järjest kõrgemad ootused ja soovid, nii kasutajatelt kui ka Valitsusest kuni Euroopa Liidu erinevate direktiivide jms ülevõtmisteni välja.

Ühelt poolt vajadused ja soovid kasvavad, kuid teiselt poolt on teada, et rahalised ressursid riigis on piiratud ja ei kasva samas tempos soovidega. Ometi sel aastal tegi Valitsus otsuse eraldada baaseelarvesse 42 mln aasta kohta. Siit nähtub, et eelpool nimetatud 500 mln soovidest sai (4 aasta peale) 168 mln ning tuleb hakata otsima võimalusi ja nuputamist, kuidas minimaalsete ressurssidega teha maksimaalne tulemus.

Kuidas edasi?

Järgnevatel aastatel on oodata muudatusi mis võiksid rahastamise protsessi teha valitsemisaladele lihtsamaks ning riigi IKT kvaliteedi juhtimise terviklikumaks.

• Kvaliteedijuhtimine muutub rahastuallikast sõltumatuks. Keskne nõustamine keskenduks suurprojektidele ning valitsemisalade-ülese mõjuga projektidele.
• Paneme rohkem rõhku valitsemisalade IKT strateegiatele. Eesmärgiks on terviklik vaade valitsemisalade digitaalsele transformatsioonile, mis seob ära arhitektuuri, tehnoloogia, andmete ja teenuste kasutajakogemuse parandamise valdkondade oluliste ärieesmärkidega.
• Vaatame välisvahendeid, IKT-lisataotlusi ning kulutuste baasi ühe tervikuna.

Tänu nendele muudatustele saame teha ka lisaeelarvete IKT komponentide taotlemise oluliselt lihtsamaks. … Aga kõigest rohkem lähinädalatel ja kuudel.

Kokkuvõtvalt

Avaliku sektori IKT kulutused moodustavad Eestis umbes 1,5% riigivalitsemise tervik-kuludest. Seda on vähe, seda võrreldes nii paljude teiste juhtivate digiriikidega, kus IKT kulude osakaal ületab 2% või enamat, kui erasektoriga, kus number ületab sageli 10%. Et see number ka Eestis tõuseks peame koos pingutama näitamaks IKT-kulutuste suurt väärtust riigi tegevusele ja tulemustele ning pidevalt arendama riiklike e-teenuste kvaliteeti, paindlikkust ning efektiivsust.

**Kaire Kasearu, Luukas Ilves ja MKM-i digiriigi tiim** Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium